6. novembril toimus Narva-Jõesuu turismiobjektide välitööpäev, mille eesmärk oli kaardistada piirkonna väiksemaid majutus- ja turismiobjekte ning tugevdada koostöövõrgustikku kohalike ettevõtjate vahel ja koguda sisendit linna uue turismikaardi loomiseks.
Päeva jooksul külastati mitmeid paiku: Perjatsi külalistemaja, Mesipesa puhkemajad, Laagna Hotell & SPA, Peeterristi külalistemaja ning Rootsikalmu Ratsatalu & Loomaaed. Iga peatus oli võimalus kuulata omanike lugusid, vaadata, kuidas ettevõtted on arenenud ning arutada, kuidas neid võiks tulevikus paremini nähtavaks teha nii Eesti kui ka väliskülaliste seas.
Ettevõtjate lood ja kogemused
Välitööpäev ei olnud pelgalt kuulamine – see oli võimalus õppida ja kogeda. Iga külastatud ettevõte avas oma uksed ja jagas siiralt oma teekonda, õppetunde ja tulevikuplaane.
Kaido Seppar (Pimestiku külalistemaja) rääkis oma majutuse igapäevastest töödest ja rõõmudest. Tema sõnul on ettevõttel olnud stabiilne tegevus, eriti siis, kui piirkonnas toimuvad suured ehitusprojektid – mitmed välispartnerid majutuvad just seal pikaajaliselt.
Indrek Randoja (Mesipesa puhkemajad) tutvustas oma ettevõtte arengulugu ja tõi esile diginähtavuse olulisuse. „Esimene klient tuli juba kaks nädalat pärast seda, kui olime oma majutuse Bookingusse lisanud,“ meenutas Indrek ja lisas, et: „Praegu, novembrikuus, on meil samuti kliente, kes soovivad tulla – tähtis on see, et info oleks nähtav ja koht leitav.“Ta näitas külalistele nii oma puhkemaju, kui ka oma mobiilset nutisüsteemi, mis võimaldab hallata sauna ja teisi mugavusi eemalt – hea näide väikeettevõtluse töö muutmisest efektiivsemaks ja tänapäevasemaks.
Dmitri Melkov (Laagna Hotell & SPA) tutvustas hotelli ja spaakompleksi ajalugu ning arengut. Ta meenutas, et Laagna hotell oli omal ajal üks esimesi spaakohti Eestis, ja rõõmustas selle üle, et koostööpartnerid, kellega tegutseti juba 20 aastat tagasi, on hakanud tagasi tulema. Ekskursiooni käigus tutvustas Dmitri mõisastiilis hooneid, uuendatud tube, hobusetalli ning jagas lugusid hotelli algusaegadest ja tulevikuplaanidest sellal ajal, millal unistati, et saavad teoks nii “võlumaa”, “mängumaa” ja isegi “muumioru imedemaa” plaanid. Nüüd on need mõtted taas päevakorral ning Laagna hotell on tõusuteel nii klientide kui ka koostööpartnerite osas
Peeteristi külalistemajas võttis vastu Andrei Kanger, kes rääkis oma majutuskoha loost ja perekondlikust tööjaotusest. „Peeterristi külalistemaja on alati olnud koht, kus väärtustatakse kodusust, head toitu ja privaatsust,“ sõnas ta. Andrei tutvustas uhkusega nende puuküttega Itaalia pizzaahju, millega valmivad piirkonna parimad pitsad ja lihatoidud. Lisaks jagas ta vahvat lugu teeäärsest kurepesast, mida tema ja abikaasa on aastaid hooldanud ning see on saanud tõeliseks atraktsiooniks, mida turistid Narva–Tallinna maanteel sõites tihti pildistavad.
Välitööpäeva käigus külastati ka Peeteristi sauna, kus osalejaid võttis vastu Dina Dõmova. Ta tutvustas külalistele sauna eesruumi, saunalava ja grillimisala ning rääkis lühidalt sauna ajaloost, mis ulatub aastasse 2007. Dina sõnul on Peeteristi saun koht, kuhu tullakse nii pere kui sõpradega lõõgastuma, ja eriti armastavad seda lapsed, sest nende rõõmuks elavad sauna aias sõbralikud lambad, kes on saanud paiga omamoodi sümboliks ja tõeliseks külaliste lemmikuks.
Yulia ja Roman Pirk (Rootsikalmu Ratsatalu & Loomaaed) avasid osalejatele oma koduse loomapargi uksed ja südamed. Nad rääkisid, kuidas nad Narva elanikena otsustasid seitse aastat tagasi kolida maale ja luua koha, kus lapsed ja täiskasvanud saavad näha loomi looduslähedases keskkonnas.
Külalistele tutvustati hobuseid, alpakat, erinevaid kitsi, hõberebast, faasaneid ja isegi valget öökulli – iga looma taga on oma lugu ja kogemus, mida pererahvas jagas suure soojuse ja rõõmuga.
Pirkid jutustasid lugusid lisaks loomade saamisest, igapäevasest hoolitsemisest ja sellest, kuidas nad pühenduvad igale loomale, et tagada tema heaolu ja turvalisus. Nende sõnul on suurim rõõm näha külastajate naeratusi ja laste siirast rõõmu – just see ongi nende töö parim tasu ja põhjus, miks nad oma loomaaeda armastusega edasi arendavad.
Päeva jooksul jäi kõlama mõte, et koostöö, reklaam ja digiturundus on piirkonna väikeettevõtete suurim võimalus. Seda kinnitas ka Arina Grigorjeva Meresuu SPA-st, kes pakkus Mesipesa külalistele võimalust asuda arutama ideid ristturunduseks – tekkinud koostööidee sümboliseeris hästi välitööpäeva mõtet: ühine nähtavus ja võrgustumine annavad kasu kõigile.
Ettekanded ja arutelu Mangalis
Päeva lõpus koguneti restoranis Mangal, kus toimus sisuline arutelu ja ideede vahetamine.
Arutelupaneelis võtsid sõna Külli Kell, Arvo Juhkov ja Anna Karina – kõik oma valdkonna võtmeisikud, kes tõid lauale praktilised mõtted ja tulevikuplaanid.
Külli Kell rääkis Narva-Jõesuu turismiplaanidest, ettevõtetevahelisest koostööst, piirkonna väli- ja liimturismikaartidest, mis aitaksid külastajatel piirkonnas paremini orienteeruda ja avastada nii uusi kui vanu häid paiku. Tema ettekanne andis lisaks veel ülevaate turismikalendrist, võimalikest ettevõtetevahelisest koostööpakettidest ja uutest objektidest, mis juba järgmisel aastal avavad uksed. Külli ettekanne tõi esile vajduse luua piirkonna külastajatele ühtne linnakaart ja väliinfotahvlid, mis ühendaksid nii sadamad, spaad, majutused, toitlustused ja kui ka muud turismi – ja loodusobjektid üheks tervikuks.
Arvo Juhkov keskendus oma ettekandes koostööle ja võrgustumise tähtsusele – kuidas eri suurusega ettevõtted saavad üksteist toetada, teha ristturundust, et piirkond ja ettevõtted tervikuna muutuks nähtavamaks ja atraktiivsemaks. Ta tutvustas samuti ettevõtete koolitusvajaduse küsitluse tulemusi, mille põhjal on plaanis pakkuda ettevõtetele koolitusi digiturunduse, teenusearenduse ja koostöö teemadel. Lisaks rääkis Arvo projekti kavandatud pehmetest tegevustest, mille eesmärk on tugevdada kohalike ettevõtjate oskusi digiturunduse, ristturunduse ja teenusearenduse vallas.
Anna Karina andis põhjaliku ülevaate projekti käigust ja tulevikusuundadest. Tema ettekande üks huvitavamaid osasid oli metafooriline mõtisklus energia jäävuse ja kaose seosest, mis sidus turismivõrgustiku mõtte ühte tervikusse. „Vahel tundub, et iga energiaosake liigub kaootiliselt eri suundades ega mõjuta teisi – kuid tegelikult mõjutab iga liikumine, iga väike osake ka teist,“ selgitas Anna. „Kui need energiad hakkavad liikuma ühes suunas, tekibki ühisjõud – võrgustik.“ Ta lisas, et sama kehtib ka koostöö puhul: kui erinevad ettevõtted ja inimesed panevad oma energia ja teadmised ühise eesmärgi nimel liikuma, kaob kaos ja sünnib koosloome, mis annab jõu kogu piirkonna arengule.
Tänu ja tulevikuvaade
Narva-Jõesuu välitööpäev tõestas, et koostööst sünnib areng. Kui ettevõtjad, linna esindajad ja projektimeeskond teevad koostööd, saavad head ideed muutuda reaalsuseks.
Selle ürituse käigus kogutud mõtted ja tähelepanekud aitavad nüüd kujundada Narva-Jõesuu ühist turismikaarti ning toetavad uute ühispakettide ja sündmuste planeerimist.
Narva-Jõesuu turismivõrgustiku eesmärk on selge – luua avatud, koostöine ja nähtav turismikeskkond, kus iga ettevõte saab panustada ja sellest võita.
Täname kõiki osalejaid, koostööpartnereid ja toetajaid, kes aitasid selle päeva õnnestumisele kaasa!
Koos liigume edasi – üks tugev ja inspireeriv kogukond, üks ühine siht.
Arvo Juhkov
Sa Narva-Jõesuu Sadam arendusjuht
arvo.juhkov@narva-joesuu.ee
Üritus toimus projekti „Ida‑Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus“ raames. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ ning maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme kaudu.
